Joosep Karlson intervjuu: 50 kordne Eesti meister

Joosep Karlson on silma hakanud oma julguse, jõuliste treeningute ja pealehakkamisega.

Kanuuaerutamise Baltimaade meister ja Eesti aerutamisspordi liider Joosep Karlson on valitud EOK järelkasvu tiimi. Usutleme nüüd, kes on täpsemalt see noormees, kel jätkus 2018a talvel enda spordiala kõrvalt mahti hingata kuklasse ka Eesti suusatajatele sedavõrd, et võtta Tartu Maratonil suisa 8. koht?

Joosep, kuidas sa spordi juurde sattusid?

Joosep Karlson: Minu kehalise kasvatuse õpetajal Tiina Hodakovil olid maagilised võimed, mis mind spordi juurde juhatasid. Tiina ise oli samaaegselt õpetaja ja ka treener Pärnu Aerutamisklubis.

Enne minu suundumist spordilainele olid juba päris paljud klassikaaslased ees aerutama ära läinud, seega tundus see igati mõistlik otsus sõpradega liituda ja teha midagi lahedat koos. Umbes samasse aega mahtus veel ka maadlus, kuid seda sai rohkem sõbra survel proovitud ja meelt mööda see ei minu jaoks ei olnud.

Millal alustasid just selle spordialaga, kus sa praegu oled? Miks selline valik?

Võib öelda öelda, et spordiala valikul sai tõmmatud esimese korraga Jackpoti pilet. Aerutamine oli minu esimene spordiala. Alguses ei olnud ma väga korrapärane treeningutest osavõtja, tekkis isegi paus sisse.

Sattusin treeningutele 2005. aasta sügisel, kui temperatuurid oli juba piisavalt palju langeda jõudnud ja „rohelisi“ enam jõe peale ei lastud, mistõttu huvi aerutamise vastu korraks isegi kadus. Tagasi tõi mind aerutamise juurde hea treeningseltskond ja head treenerid Tiina ja Uko Kõrge, kelle toel jõudsin oma esimesed süstaga ümberminekud 2006. aasta aprillis ära oodata.

Aastase treenimise järel olin juba piisavalt jõudu kogunud, et proovida uut väljakutset – kanuuaerutamist.

Milliseid tiitleid sa enda saavutuste reast ise olulisemaks pead?

Kõige tähendusrikkamaks tiitliks pean 2007. aastal võidetud Pärnu meistritiitlit D klassis (11/12 aastat vanust), sest see kõrvalt näiv tühine võit oli minu esimene ja suunav võit spordimaastikul.

Samas kõige säravam tulemus on kindlasti Euroopa MV 6. koht ja näiteks ka 8. koht U-23 MM’ilt 2016. aastast. Ei tasu unustada, et 49 Eesti täiskasvanute meistritiitlit on kodus seinal rippumas.

Millised on peamised erinevused sõudmise ja kanuuaerutamise vahel? Kas Joosep Karlson võiks istuda ümber sõudepaati ja neljapaadi meestel kanuule?

Naljaga pooleks võib öelda, et ma olen Eesti indiaanlane. Erinevalt sõudjatest sõidan nägu sõidusuunas – “Always moving forward.” Kasutada on üks labaga aer, rahvakeeli mõla, mida tõmban ainult ühelt poolt parrast. Seejuures liigun sirgemalt kui sirge mida matemaatika tunnis uurisime. Aer ise on vabalt minu käes ja küllaltki lühike (natuke lühem kui sportlane), erinevalt sõudjatest, kelle aerud on kinnitatud paadi külge ja on kõvasti pikemad kui sportlased. Mina ise olen paadis nn palumisasendis (loodetavasti tasub ka ennast varsti ära!?!). Sõudjad seevastu istuvad paadis.

Minul sõudepaati istumine probleeme ei tekita. Suure tõenäosusega teen iseseisvalt treeningugi ära. Küll aga tekib sõudjatel raskusi minu kanuusse põlvitamisel, üle kahe tõmbe vastu ilmselt ei pea. Kanuuaerutamine nõuab keskmisest kõvasti paremat tasakaalu tunnetust.

Sinu ettevalmistavad treeningud – mida peab üks aerutamisspordi huviline tegema, et olla valmis paati asumiseks?

Olemas on erinevat sorti kanuusid, seega kõige parem ettevalmistus ongi kanuusõit ise, et saada kätte tunnetus. Alustuseks tuleks kasutusele võtta rahvakeeli matkakanuu, mis on ümbermineku osas põhimõtteliselt vankumatud.

Järgmine oluline aspekt on julgus – ei tohi karta vette kukkumist. Seetõttu oleks mõistlik alustada suvel. Vaatamata 11-aastasele staažile kukun ma ikka veel keskmiselt kaks korda aastas vette. Alternatiivina on võimalik kasutada ka kanuuergomeetrit, kuid neid on Eestis seni ainult üks ja seegi minu enda kasutuses.

Pärast Võhandu Maratoni 100km läbimist võib iga lõpetaja uhkusega rinda taguda ja öelda, et ta oskab. Lihtsam variant sõit selgeks saada on liituda mõne aerutamisklubiga ja kuulata treenerite nõuandeid.

Millised on sinu treeningud kuival maal?

Aerutamine on spordiala, mis nõuab väga mitmekülgset treenimist. Seetõttu on meil ka kuival maal ja hooajaväliselt palju variante, kuidas treenida. Väga tähtsal kohal on jõutreeningud, seega talvisel ajal näeb mind tihti jõusaalis rassimas.

Hea näide on lamades rinnalt surumise ühe korra maksimum – 140kg või 50kg kangiga lamades rinnalt surumine 2 minuti jooksul 106 kordust; rippes kätekõverdused (lõuatõmme) 83 kordust jne. Suur osakaal on ka aeroobsetel treeningutel: suusatamine, jooksmine, ujumine, kanuuergomeeter ja muud alad.

Jooksjate jaoks see ilmselt märkimisväärne tulemus ei ole, aga Cooperi test on aerutajatel üheks mõõdupuuks – 3450m. Loodetavasti suusatamise seltskonnas juba praegu uuritakse, mis mees see Joosep Karlson on, palju hingamisruumi ma neile jätnud ei ole.

Kas sul on nö achilleuse kanda, mis vajab rohkem tähelepanu? Kuidas sa selle nõrgema poolega hakkama saad?

Kui mul nõrkusi poleks, siis ei näeks ma praegu vaeva, et võidelda end maailma absoluutsesse eliiti. Seega higi, verd ja pisaraid on vaja valada veel hulganisti.

Kõige suurem nõrkus olen mina ise. Kahjuks ei ole mul võtta Eestist treeningpartnereid, kes minuga treenimist vee peal välja kannataksid. Treeningutel peab olema vaimselt väga tugev, et suuta pingutada vajalikel hetkedel ka siis, kui kedagi kõrval konkurentsi pakkumas ei ole. 2017a. suvest alates olen abi leidnud mind-set coachingust, mis aitab tegeleda piirangutega, mille paneb peale minu vaim/mõistus mitte keha.

Joosep Karlson Tokyo 2020?

Eesmärk on järk-järgult jõuda maailma aerutamise absoluutsele tipule lähemale ja lunastada 2019. aastal Tokyo OM pilet. Ja unistada tuleb suurelt!

OM võidust tuleb unistada ja selle nimel pingutada. Eelmine aasta oli päris suur tagasilöök ja viimane U-23 MM oli koht kolmandas kümnes.

Talvisel ettevalmistusel võtsin verstapostideks Eestimaa suusarja Estoloppeti. Algselt endale seatud eesmärgid on jäänud lahjaks – võin juba praegu kindel olla, et olen talvel arenenud rohkem kui unistada julgesin.

Millised on sinu mõtted enda hariduse ja edasise karjääri osas? Kas sina noore inimesena oled ka mõelnud sellisele teemale nagu “dual career in sport”?

Absoluutselt, hetkel tudeerin osakoormusega Tartu Ülikoolis majandust. Hea meelega näeksin ennast spordi kõrval oma pikkade elupäevade lõpuni. Seega, tuleb mõelda, kuidas majandus ja sport, eelkõige aerutamine omavahel ühendada.

Usun, et leian lahenduse! Ühtlasi julgustan ka teisi varuma endale plaan B’d ehk haridust! Aerutamise näitel toon välja selle fakti, et väga paljud medalistid omavad lausa doktorikraadi! Kel pea ei lõika, sel ei jaga ka jalad.

Millal said aru, et hea sooritus tuleneb ka õigetest valikutest köögis ja söögilauas?

Toidu tähtsust on mulle esile tõstetud juba maast madalast. Treeningutega liitudes hakkas suunama mind treener. Kahjuks ise muutusin söögiusku alles hiljuti, seega olgu see julgestuseks kõigile teistele, kes veel väga söögiusku ei ole.

Eks ma teadsin sedagi, et sportlasel peab lisaks korralikule ja kvaliteetsele söögilauale kõrval olema ka toidulisandite valik. Kuni 2015. aastani kasutasin vahelduva eduga erinevaid tooteid kuni jäin pidama Science in Sport valiku juurde. 2017. aasta novembrist olen proovinud viia oma toitumise veelgi professionaalsemale tasemele ja olen kasutanud toitumisnõustaja abi.

Milline on üks hea hommikusöök?

Olenemata päevast on vaieldamatu lemmik päeva alustamiseks kaerahelbepuder koos erinevate seemnete (lina-, seesami-, kõrvitsaseemned), mee ja marjadega. Viimasel ajal on kujunenud hommiksöögi kohustuslikuks osaks ka kohvi joomine.

Joosep Karlson ja eeskujud?

Esimene iidol spordis oli kanuukuningas Danek Tšuškin, kelle tegemisi mul õnnestus koduklubis Pärnu Kalevi Aerutajate Klubis kõrvalt päris pikalt jälgida ja lõpuks ka tema koht üle võtta.

Daneki eeskujul alustasingi treeninguid tõsisemalt. Aga nagu tutvustuses kirjutatud, siis olen jäänud silma julguse ja jõulisusega. Suusataja Petter Northug on olnud mulle mõnes mõttes eeskujuks ja tema jõuline suhtumine on vast laiemalt teada. Ilmselt enim hoian silma peal oma ala liidril Sebastian Brendelil, kel ette näidata viimased 3 OM kulda kanuuaerutamises.

„Nothing is impossible, the word itself says I’m possible!“, on öelnud Audrey Hepburn. Lisaks sütitab minus leeki see, kui keegi minust inspireerituna võtab midagi käsile ja teeb ära. „I want to inspire people. I want someone to look at me and say: “BECAUSE OF YOU I DIDN’T GIVE UP.“

Kuhu edasi? Mida toob sulle 2019 ja 2020 aasta?

Selle aastanumbri sees on kohe tulemas MM ja sealt ootan endalt täielkku eneserealiseerinist, mis võiks olla piiri peal, et olümpiamängude pilet lunastada. Ehk sihiks on vanukmatult Tokyo.

Kui sulle antaks kasutada üks billboard ehk suur reklaamitahvel linnas – mis sa sinna paneksid/kirjutaksid?

Leia endas võitja!

Joosep Karlson peab vahvat blogi. Tema tegemistega saad ennast kursis hoida Kanuumehe blogis siin.

Kindlasti jälgi Joosepi tegemisi ka tema Instagramis ja Facebookis.

Kui see postitus oli sinu jaoks vajalik, huvitav, põnev või lihtsalt meeldis,
siis palun jaga seda postitust! 🙂