18. oktoober 2018Kas proteiinijäätis või valgugeel? Kuuldes sõna “valk” tulevad silme ette liha, kohupiim, muna, kala jne. Turundajad kasutavad sageli võõrsõna “proteiin”. Proteiini armastatakse toppida igale poole justkui lootes, et see aitab toodet paremini müüa. Ehk aitabki, kuid seda pigem nendele, kes sisusse väga ei viitsi süveneda. Proteiin ja valk Proteiinijäätis ei tähenda sugugi seda, et nüüd võib süüa jäätist palju rohkem kui muidu. Sama lugu teiste toodetega, mida turundatakse proteiinilisandi kaudu. Seetõttu tasub alati enne valgutoodete ostu uurida: mitu grammi valku on tootes 100 g kohta ning kui palju on tootesse lisatud suhkrut. Üks uusimaid trende on valgutoodetesse magusainena polüoolide lisamine. Seda ainet ei ole soovitatav isegi mitte diabeetikul suhkru asendamiseks kasutada. Nimetatud aine kõrval näivad aspartaamid ja sukraloosid veel üsnagi süütud tegelased. Trenni tegeva inimese lihased saavad mikrotraumasid, mida me ise ei tunne. “Mõistlik on need likvideerida,” märgib biokeemik ning paljusid tippsportlaseid nõustanud Mihkel Zilmer. Ekslikult seostatakse valku ainult jõutreeningutega ning lihasmassi kasvatamisega. Kõigi kestvusalade (sh pallimängud jpt individuaalalad, kus on vaja vastupidavust) puhul on valgu tarbimine sama oluline. Kui palju sa valku tegelikult vajad? Hinnanguliselt vajab istuva tööviisiga inimene ööpäevas kuni 1 g, aktiivse eluviisiga spordiharrastaja 1,5 g ning tippsportlane isegi kuni 3 g valku ühe kehakaalu kilogrammi kohta. Keskmise koormusega treeniva...