Tänases intervjuupostituses soovime sulle tutvustada Eesti laskesuusatajat Grete Gaim’i.

Grete on alati rõõmus ja särasilmne kindel eesmärkide poole rühtiv sportlane. Tema positiivsus on lausa nakkav ja kindlasti on ta inspiratsiooniks paljudele.

Põnevat lugemist.

GRETE GAIM intervjuu

Alustuseks ütle palun enda kohta mingi põnev või humoorikas fakt, mida enamus inimesi ei tea, aga mida oled nõus meie lugejatega jagama.

Mul on kaks poolt või kaks nii-öelda olekut – ma kas naeran laginal või nutan. Mu sõbrad on mulle öelnud, et minu tuju või emotsioonid on nagu ilm mägedes, iial ei tea, kas sajab lund või paistab päike.

Millal sa avastasid, et sport ja just sinu ala on see õige tee sinule?

Ilmselt avastasin selle kohe, kui ema mind välja „sportima“ viis, sest isu aina kasvas, et osaleda kõik võimalikel võistlustel. Kuni laskesuusatamiseni jõudsin käia iluvõimlemis ja võrkpalli trennis, kuid suusatamine oli olnud juba minuga, kui harrastasin kahte esimest spordiala.

Ikka sai emaga ja sõpradega niisama suusatamas käidud, samuti telekast omadele kaasa elatud. Laskesuusa trenni minnes tahtsin eelkõige saada nii heaks suusatajaks kui oli Kristina Šmigun (ta oli mu eeskuju), aga pärast seda, kui tegin oma esimese paugu relvast, sain aru, et laskesuusatamine on see spordiala, mis meeldib üle kõige (õnneks ongi üheks alaks suusatamine, nii et vedas).

Mis on olnud seni suurim saavutus sinu jaoks?

Minu elu kõige suurem saavutus on ilmselt see, et olen tulnud läbi mitmete raskuste ja pole ikka alla andnud. Olen vaeva näinud ja pürginud oma unistuste poole vaatamata vigastustele, haigustele, takistustele, teiste negatiivsetele sõnadele jne. Tunnen, et sport on kasvatanud mind väga tugevaks, tahtejõuliseks ja palju paremaks inimeseks.

Ja siis võib lisada selle, et olen noorte maailmameister, sõitnud MK-l 30-e hulka (meid on stardis üldjuhul kuskil 100-105) ja näiteks see, et olen esindanud Eestit mitmetel maailmameistri võistlustel ja Sochi 2014 olümpiamängudel.

Milline on olnud suurim takistus või raskus sinu karjääris ja kuidas sa selle ületasid?

Mul on olnud mitmeid õnnetusi/vigastusi. Olen käinud operatsioonidel ja jätkanud treenimist. Olen võidelnud depressiooniga ja toitumisprobleemidega.

Kõige selle ajal ja vältel on mind hoidnud alati võitlejana sport: kui paranen, saan trenni hakata tegema, saan paremaks, „homme on trenn“, „kõik on võimalik“, minu lähedaste ja spetsialistide abi ja toetus, usk paremasse homsesse, võitlus iseenesega, jne.

Kes on sinu eeskujud ja mida sa oled neilt õppinud?

Raske on välja tuua konkreetseid v.a see, et mul olid pisikesena oma lemmik suusatajad küll, aga pigem on mulle eeskujuks olnud kõik sportlased, kellele pole medalid niisama sülle kukkunud, vaid nad on kõvasti vaeva näinud ja tööd teinud.

Austan sportlasi, kes vaatamata vigastustele ja ükskõik, mis muul elus olevale raskusele on oma sportlasteed jätkanud. Ma imetlen võitlejaid, motiveerituid, sihikindlaid ja tarku otsuseid tegevaid sportlasi. Ilmselt seda kõike olen ka neilt inimestelt püüdnud õppida.

Minu tohutu suur austus läheb aga parasportlastele, sest neil on eelnimetatut kõige rohkem!

Kuidas näeb välja sinu argipäev?

Minu argipäev. Ettevalmistusperioodil, ja siis hiljem ka võistlusperioodil (küll väiksemas mahus), ärkan ma vara. Enne hommikusööki käin väljas võimlemas, hommikujooksul, teen mõned harjutused, jne.

Söön hommikusööki, valmistan ette treeningule mineku asjad. Hommikune trenn on mul tavaliselt algusega 8:30-9:00. Peale seda on tavapärane venitus, pesu, lõunasöök. Peale lõunasööki ma üldjuhul magan lõunaund, sest õhtuseks trenniks on vaja taas värske olla (uni on ääretult oluline osa taastumisele).

Kui on kooliperioodi aeg, siis õpin ka kahe treeningu vahel. Õhtune trenn on üldjuhul alguseda 15:30-16:00. Peale seda järgneb jälle tavapärane venitus ja pesu. Õhtusöök. Õhtusöögile järgneb, kas õppetöö või vee näiteks lasketiirus relvaga „kuiva trenni“ tegemas käimine. Magama lähen kuskil 22:00 (vahest varem, vahest pisut hiljem).

Mis on sinu järgmise 5a eesmärgid nii spordis, kui eraelus?

Raske on ette ennustada sportlaskarjääri pikkust ja ka eraelu. Sport ja elu võib olla väga ettearvamatu tervise või materiaalse kindlustatuse poolest. Vahest on ka vaja teha valikuid olles olevikus.

Minu hetke eesmärk on teha laskesuusatamist vähemalt 2022 Bekingi olümpiani. Selle sihi võtsin endale kui olin õige noor. Sealt edasi pole ma tahtnud etteruttavalt mõelda ja ilmselt tuleb ka jätkamise otsus siis teha.

Püüdlen alati parimate tulemuste ja kohtade saavutamise poole, et ennast iga võistlus ja hooaeg „ära realiseerida“.
Eraelu on palju seotud sportlaskarjääriga. Soovin kindlasti lõpetada ülikooli ning luua pere.

Milliseid SiS tooteid sa kasutad ja milline on nende toodete tuntav kasu sinule?

Kõige rohkem kasutan ilmselt SIS geele ja batoone, sest need on kiirest energia allikad olles treeningul või võistlus eelselt. Kogemus on tuntav alates sellest, kui hakkasin neid kasutama. Energia taastamine on kiire ja tuntav.

Kasutan ka valgupulbrit ja taastuspulbreid. Neid peale treeninguid ja võistlusi. Tähtis on taastada koheselt oma kaotatud energia, et juba järgmisel treeningul/võistlusel olla paremas seisus.

Ka vitamiinidel on minu jaoks tähtis koht. SIS-i valikust kasutan kõige rohkem C-vitamiini, D-vitamiini, Omega 3 kalaõli kapsleid ja tsinki närimistablette.

Mis on sinu moto, mille järgi sa elad?

Mu kehale on tätoveeritud lause: „I know I can be what I want to be, if I work hard at it, I’ll be where I want to be“.
Motosid on tegelikult palju. Paljud seotud spordiga, kuid ka lihtsalt parem inimene olema või headuse ja armastusega enese vastu.

Kui sa ei oleks sportlane, siis kes sa oleksid, mida teeksid?

Oii, väga raske öelda, sest väga raske on ennast mittesportlasena ettekujutada. Sport on olnud minu elu väikesest peale.
Ehk oleksin ma maailmarändur, fotograaf, ema…aga kindlasti veedaksin ma aega mägedes, naudiksin lund ja talisporti.

Kuidas sulle meeldib vaba aega veeta?

Vaba aeg meeldib mulle veeta teisi spordialasid harrastades, näiteks ski mounteering. Olen ka see hull, kellele meeldib kodus koristada, kui selleks aega on (või ei ole). Vahest meeldib mulle ka kokata ja küpsetada.

Aga kindlasti meeldib mulle vaba aega veeta oma lähedaste ja sõpradega, sest pahatihti neid väga palju ajast ei näe.

Mis spordiala(sid) ja sportlasi sa ise huviga jälgid?

Vaatan peamiselt talisporti – murdmaasuusatamist ehk kõige rohkem. Jalgratast ja vahest silmailuks iluuisutamist. Suvine maiuspala on kindlasti kõik võimalik spordialade kergejõustiku võistlused, mis televiisorist tuleb.

Soovita kedagi, kellega võiksime veel intervjuu teha.

Minu esimene treener Rein Pedaja, minu teine treener Ants Orasson ja minu praegu treener Indrek Tobreluts.
Ja muidugi on Eestis väga palju andekaid ja tublisid noori, kellel kogu sportlastee veel ees, näiteks nendega rääkides nende unistustest ja eesmärkidest, et kunagi vahva lugeda oleks.

Kuidas on kõige parem sinu karjääri ja tegemisi jälgida?

Ilmselt on selleks kanalik kõige rohkem Instagram: @biathlonlilg

Facebook: Gretsu Gaim

Tasub jälgida ka Instagram: Estonian Biathlon Team, mis kajastab meie tiimi tegemisi. Mul on plaan ka aktiivselt hakata kirjutama blogi ehk siis ka seda kanalit. Annan teada! 😉

SiS Baltics tiimi poolt suur tänu sulle Grete selle põneva intervjuu eest!

Kui see intervjuu oli sinu jaoks huvitav, asjalik või lihtsalt meeldis,
siis palun jaga seda postitust! 🙂

[social_warfare]