Uudised & artiklid

25. september 2018
  Miks supertoit? Rohelised supertoidud kuuluvad üha enam sportlaste menüüsse. Supertoidusegude ja samuti smuutide joomise kaudu on võimalik: saada korraga kätte suurem kogus vajalikke vitamiine ja mineraale; saada kätte kõik vajalikud ained organismile paremini omastataval kujul. Näiteks Inglismaal algas smuutide tarbimise buum sellest, et lapsevanemad püüdsid leida võimalusi, kuidas panna oma võsukesed sööma rohkem rohelist kraami ehk juur- ja puuvilju. Vitamiine ja mineraalaineid või neid sisaldavaid supertoiduseguseid poleks vaja üldse tarbida juhul, kui meie menüüsse kuuluvate toitude toitainete tihedus oleks piisav (1). Paraku ei võimalda ei sportlaste tihe treeningugraafik ega tavalise liikumisharrastaja kiire elutempo süüa päevas niipalju rohelist nagu oleks ideaalis vaja(1). Teisalt ei pruugi piisava toitainete tihedusega toit anda meile piisavalt vajalikku energiat. Juhul, kui näiteks tööinimesel on valik, kas süüa enne trenni õun või energiabatoon, siis loomulikult kaalub energiavajadus üles muud vajadused. Teiselt poolt, kui kulutada treeninguga 500-1000 kcal või isegi rohkem, siis tõstab see stressihormoonide produktsiooni. Ühtlasi paneb see suurema löögi alla meie immuunsüsteemi(2). Supertoidu kasud Tasakaalustatud dieet peaks sisaldama vajalikke toitaineid, antioksüdante, bioaktiivseid ning fütokeemilisi ühendeid(2). Rohelised lehtköögiviljad on rikkad fütotoitainete poolest, mida tavaliselt ei leidu üheski multivitamiinis, rääkimata taastusjoogist. Näiteks spirulina aitab kaitsta lihaseid oksüdatiivse stressi vastu, mida põhjustab pingeline elustiil ja suurem füüsiline koormus....
5. september 2018
  Milliseid vigu vältida enne maratoni? Väldi 48 tundi enne jooksu raskestiseeditavaid ning kõhugaase tekitavaid toitusid (tsitruselised, seened, kapsad, pähklid jms). Ära katseta toidulaual millegi uuega. Maratoni ja poolmaratoni jooksja jaoks on reede-laupäev energia kogumise ja talletamise päevad. Võiks tarbida rohkem vedelikku. Eelistada tuleks jooke, mis sisaldavad piisavalt vajalikke mineraalaineid. Kui sa ei taha juua soolase maitsega mineraalvett, siis hoia...
5. september 2018
Sportimiseks on Sul vaja energiat. Järjest paremate tulemuste saavutamiseks on sul vaja veelgi rohkem energiat. Küsimus on selles, kuidas ennast õigesti tankida? Miks eelistada energiageeli, millist võtta ja mida annab 1 geel? Geelid sisaldavad kuni 100 kcal. Neist on tavaliselt suurim abi pika pingutuse lõpufaasis, kui oleks vaja kiiret energiasüsti. Võrreldes spordijoogiga, imendub geelist suhteliselt rohkem süsivesikuid vereringesse. Loomulikult on...
1. september 2018
Suvel tuleb harjutada kohati isegi ekstreemses palavuses. Seetõttu annab ilmade jahenemine kõigile jooksjatele positiivse efekti. Hapnikku on hingamiseks rohkem, enam ei kaota trennis niipalju vedelikku, enesetunne on erksam. Maratoniks valmistumine  Hoolimata sellest, kas treenid hoolsalt kogu suve või pühid jooksutossudelt tolmu kevadel, tuleb meeles pidada, et imesid nädalaga ei tee. Juhul, kui oled hästi treeninud, siis oled enne maratoni juba...
13. august 2018
Korvpallur peab suutma kiirelt sprintida ühe korvi alt teise alla, kõrgele hüpata, äkitselt liikumissuunda muuta ning minna vastasmängijaga tihedasse kehakontakti. Suurte füüsiliste nõudmistega mäng esitab kõrgendatud nõudmised korvpallimängija toitumisele. Energia: Korvpallis on vaja eriti head kiiruslikku vastupidavust. Kõrge intensiivsusega tegevused nõuavad piisavalt süsivesikute energiat. Süsivesikud talletatakse organismis lihasglükogeenina. Mida kõrgem on mängu intensiivsus, seda rohkem glükogeeni kasutatakse. Targa mängu- ja...
27. juuli 2018
Triatleedi toitumine on suur väljakutse. Triatleedi keha suudab salvestada maksimaalselt 400 g süsivesikuid. Sellest 2/3 on lihastes, ülejäänud maksas. Tugeva koormuse ajal kulutab triatleet tunnis umbes 175-250 g/h. Triatleedi toitumine nõuab seda, et alati peab kaasas olema toitu. Sporditoidust sobivad spordijook, energiageelid. Ei tohi unustada taastumist. Enne pikka pingutust tuleks suurendada süsivesikute osakaalu menüüs. Pikema treeningu ajal võiks manustada isotoonilisi...
27. juuli 2018
Poksija toitumine on sarnane aladega, kus tuleb kaalu jälgida. Poksija peamine energiaallikas on süsivesikud. Tuleb palju juua, süüa õigetes kogustes, perioodiseerida toitumist lähtudes võistluseesmärkidest. Raskel treeninguperioodil tuleb palju joosta, olla jõusaalis, teha ringis sparringut. Võistlusvormi saamiseks tuleb kogust vähendada poole võrra. Enamus poksijaid söövad teiperi perioodil vaid 2g süsivesikuid kehakaalu kg kohta ööpäevas. Selleks, et poksija oleks kiire ja plastiline peab...
25. juuli 2018
Harrastussportlane on tihti palju suurem sportlane, kui see, kelle jaoks sport on elukutse. Seetõttu on küsimused läinud aina spetsiifilisemaks. Mida peab harrastussportlane jälgima? Fruktoos – kas sobib energiaallikana kasutamiseks? Valk – kas liiga palju head asja korraga? Kofeiin – kas ja millal annab efekti? Vesi või spordijook? Harrastussportlane tarbib täna trennis valdavalt vett. Kui juua ainult ja suurtes kogustes puhast...
25. juuli 2018
Käsipall on kiireim sportmäng jäähoki järel. Hea tulemus sõltub eelkõige baasvõimetest, millest olulisemad on jõud, võimsus, kiirus ja vastupidavus. Käsipallurid peavad sooritama hüppeid, jooksma, viskama/söötma palli tihti suurtel kiirustel. See eeldab kõrge meisterlikkusega mängijatelt kõrget aeroobset võimekust ja suutlikust seda säilitada kogu mängu jooksul. Kiire taastumine on käsipallis oluline, sest mängu olukordade intensiivsus võib ootamatult muutuda. Uuringud on näidanud, et käsipalluritel on...
25. juuli 2018
Jäähoki nõuab suurepäraseid kiiruslikke võimeid, söödutäpsust ning tasakaalu ja koordinatsiooni. Jääl oldud 1 minuti jooksul kulutab hokimängija keskmiselt 100 kilokalorit (kcal). Tipphokimängijate energiakulu võib olla isegi 1800 kuni 2500 kcal ühe mängu jooksul. Hokimängu ajal on pulss koguni 90% niiöelda “punases”. See seab kõrgendatud nõudmised toitumisele ning optimaalsele vedeliku tarbimisele. Süsivesikute ja valkude vahekord võiks olla hokimängija toidulaual umbes 4:1. Põhiraskust...