Categories for Toitumine

13. august 2018
Korvpallur peab suutma kiirelt sprintida ühe korvi alt teise alla, kõrgele hüpata, äkitselt liikumissuunda muuta ning minna vastasmängijaga tihedasse kehakontakti. Suurte füüsiliste nõudmistega mäng esitab kõrgendatud nõudmised korvpallimängija toitumisele. Energia: Korvpallis on vaja eriti head kiiruslikku vastupidavust. Kõrge intensiivsusega tegevused nõuavad piisavalt süsivesikute energiat. Süsivesikud talletatakse organismis lihasglükogeenina. Mida kõrgem on mängu intensiivsus, seda rohkem glükogeeni kasutatakse. Targa mängu- ja treeningueelse toitumisega lihastesse salvestatud glükogeenivarudest piisab umbes 60 minutiks. Pikema treeningu ajal tuleb seetõttu mõelda energiavarude täiendamisele. Vastasel juhul võib süvenev väsimus tuua kaasa selle, et ei jaksa enam platsil täisvõimsusel tööd teha. Vedelik: Pole haruldane kui tippkorvpallur kaotab mängu jooksul 2,5 liitrit vedelikku. Juba ainuüksi 2%-line kaalukaotus vedeliku kaotusest mõjub pärssivalt korvpalluri töövõimele nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Seetõttu on väga oluline juua piisavalt vedelikku juba enne tugevamat trenni ja mängu. Toitumine treeningu eel ja ajal Enne: Kui treening toimub sisetingimustes, siis on soovitav suurema vedelikukaotuse ennetamiseks juua mõned tunnid varem 500-1000 ml vedelikku. Tarbitav jook peaks sisaldama piisavalt mineraalaineid (naatrium, magnesium, kaltsium) selleks, et organism omastaks vedelikku rohkem. Kui juua suurtes kogustes paljast vett, siis toimub neerude kaudu liigse vee väljutamine. SiS GO Hydro joogitableti lisamine veepudelisse on tõhus relv võitlemaks vedelikupuuduse ja lihaskrampide vastu. Ajal: Soovitav oleks...
27. juuli 2018
Triatleedi toitumine on suur väljakutse. Triatleedi keha suudab salvestada maksimaalselt 400 g süsivesikuid. Sellest 2/3 on lihastes, ülejäänud maksas. Tugeva koormuse ajal kulutab triatleet tunnis umbes 175-250 g/h. Triatleedi toitumine nõuab seda, et alati peab kaasas olema toitu. Sporditoidust sobivad spordijook, energiageelid. Ei tohi unustada taastumist. Enne pikka pingutust tuleks suurendada süsivesikute osakaalu menüüs. Pikema treeningu ajal võiks manustada isotoonilisi...
27. juuli 2018
Poksija toitumine on sarnane aladega, kus tuleb kaalu jälgida. Poksija peamine energiaallikas on süsivesikud. Tuleb palju juua, süüa õigetes kogustes, perioodiseerida toitumist lähtudes võistluseesmärkidest. Raskel treeninguperioodil tuleb palju joosta, olla jõusaalis, teha ringis sparringut. Võistlusvormi saamiseks tuleb kogust vähendada poole võrra. Enamus poksijaid söövad teiperi perioodil vaid 2g süsivesikuid kehakaalu kg kohta ööpäevas. Selleks, et poksija oleks kiire ja plastiline peab...
25. juuli 2018
Käsipall on kiireim sportmäng jäähoki järel. Hea tulemus sõltub eelkõige baasvõimetest, millest olulisemad on jõud, võimsus, kiirus ja vastupidavus. Käsipallurid peavad sooritama hüppeid, jooksma, viskama/söötma palli tihti suurtel kiirustel. See eeldab kõrge meisterlikkusega mängijatelt kõrget aeroobset võimekust ja suutlikust seda säilitada kogu mängu jooksul. Kiire taastumine on käsipallis oluline, sest mängu olukordade intensiivsus võib ootamatult muutuda. Uuringud on näidanud, et käsipalluritel on...
25. juuli 2018
Jäähoki nõuab suurepäraseid kiiruslikke võimeid, söödutäpsust ning tasakaalu ja koordinatsiooni. Jääl oldud 1 minuti jooksul kulutab hokimängija keskmiselt 100 kilokalorit (kcal). Tipphokimängijate energiakulu võib olla isegi 1800 kuni 2500 kcal ühe mängu jooksul. Hokimängu ajal on pulss koguni 90% niiöelda “punases”. See seab kõrgendatud nõudmised toitumisele ning optimaalsele vedeliku tarbimisele. Süsivesikute ja valkude vahekord võiks olla hokimängija toidulaual umbes 4:1. Põhiraskust...
25. juuli 2018
Jalgpalluri toitumine on paras väljakutse. Suuremat koormust saavad mängijad võivad joosta 90 minutiga keskmiselt 10 kilomeetrit. Mängu jooksul tuleb kiirendada 40-60 korda. Spurditud maa kogupikkus võib olla 800-1200 meetrit. Kõrge kiiruse hoidmiseks on vaja energiat. Jalgpalluri jaoks on kõige olulisem süsivesikute ja vedeliku tarbimine. Mängupäeval peaks rasvade ja valkude tarbimine olema minimaalne. Enne platsile minekut võib võtta energiageeli. Geel annab...
24. juuli 2018
Eesti Ujumisliidu palvel vastasime küsimustele, kuidas peaks sööma ja jooma ujuja. Vastuste koostamisel olid abiks Ben Samuels (SiS UK sports nutritionist) ning Tokyo 2020 OM lootus Kregor Zirk. Ujuja teeb hommikul esimese treeningu väga vara ja hommikusööki ei jõua organism tihti treeningu ajaks veel töödelda. Kas SiS pakub hommikusöögile alternatiivi? Kui ujuja teeb varahommikuse treeningu, siis on 2 varianti sõltuvalt planeeritavast treeningust:...
22. juuli 2018
Tennisisti toitumine sarnaneb kestvusala harrastaja omale. Tennisistid kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Seetõttu vajab keha rohkem toitaineid nii ehitusmaterjali kui kütusena. Vitamiinid ja mineraalained aitavad omakorda tagada organismi normaalse talitluse, mis justkui kogu seda masinavärki õlitavad. Üks võistlusmäng võib kesta isegi kuni 6 tundi (nagu on olnud nt Wimbledonis). Pikka aega jõid tennisistid mängu ajal...