Categories for Toitumine

6. veebruar 2025
Tagamaks võistluspäeval suuremat vastupidamisvõimet, hakka valmistuma juba paar päeva varem: tarbi rohkem süsivesikuterikast toitu (pastatooted, riis, kartul jms) ja suurenda mineraalaineterikka vedeliku tarbimist. Võistlupäeval ja sellele eelnevatel päevadel väldi rasvaseid, kiudainerikkaid ja vürtsikaid või happelisi toite kuna need võivad põhjustada raskustunnet kõhus, puhitust ja seedehäireid. Püüa hoiduda ka alkoholist ja liigsest kofeiini tarbimisest kuna need viivad vedelikku kehast välja. Inimese kehas on energiavarudena ca 360g süsivesikuid. Intensiivse koormuse ajal kulutame 175–250g süsivesikuid tunnis, millest jätkub vaid tunniks või paariks, sellepärast tuleks distantsil süsivesikuid juurde hankida. Lisaenergia manustamiseks sobivad kõige paremini isotoonilised energiageelid, mida on lihtne manustada ja on ka kõhule kergem seedida. Maratoni energiastrateegia ᭼ ca 3-4 tundi enne starti söö tasakaalustatud einet, mis sisaldab süsivesikuid, valku ja vähe rasva ja kiudaineid. Kui suudad, siis 30–60min enne starti võid võtta ühe kergesti seeditava süsivesikuterikka snäki või energiabatooni ᭼ 2-3h enne starti võiks juua 500-600ml elektrolüütidega spordijooki, et vältida dehüdratsiooni ja lihaskrampe rajal ᭼ Joo igas joogipunktis vähemalt 1 tops vett või spordijooki ᭼ Võta rajale kaasa energiageele arvestusega 1 SiS energiageel iga 30-45min tagant, iga 2-3 geel võiks olla elektrolüütidega ᭼ Alates ¾ distantsi läbides või viimase tunni algades, võiks tarbida kuni 2 kofeiiniga geeli ᭼ 30min jooksul peale finišisse...
3. mai 2024
Jooksmine on üks neist spordialadest, mida on võimalik teha ükskõik kus kohas ja ükskõik mis ajal. Vaja on vaid siduda tossupaelad ning võidki juba asuda kilomeetreid koguma. Jooksmisel on palju positiivseid mõjusid Sinu tervisele, näiteks tugevdab südame tegevust, langetab stressi ning aitab paremat und saada. Pühendunud jooksjate jaoks, kes soovivad oma saavutada maksimumi ja tulemusi saavutada, on vaja rohkem kui...
2. aprill 2024
Mis on kreatiin? Kreatiin monohüdraat on looduslikult esinev lämmastikku sisaldav orgaaniline hape, mida kasutatakse peamiselt lihasmassi, jõu ja vastupidavuse kasvatamiseks. See on enamlevinud kreatiini vorm. Kreatiini esineb meie neerudes, pankreases ja maksas. Kreatiini sünteesitakse aminohapetest nagu näiteks glütsiinist, arginiinist ja metioniinist. Suuremat kreatiini kogust kehas saavutatakse peamiselt valgurikkast toidust nagu punane liha ja kala. Ühend on väga vajalik osa adenisiintrifosfaadi...
13. august 2018
Korvpallur peab suutma kiirelt sprintida ühe korvi alt teise alla, kõrgele hüpata, äkitselt liikumissuunda muuta ning minna vastasmängijaga tihedasse kehakontakti. Suurte füüsiliste nõudmistega mäng esitab kõrgendatud nõudmised korvpallimängija toitumisele. Energia: Korvpallis on vaja eriti head kiiruslikku vastupidavust. Kõrge intensiivsusega tegevused nõuavad piisavalt süsivesikute energiat. Süsivesikud talletatakse organismis lihasglükogeenina. Mida kõrgem on mängu intensiivsus, seda rohkem glükogeeni kasutatakse. Targa mängu- ja...
27. juuli 2018
Triatleedi toitumine on suur väljakutse. Triatleedi keha suudab salvestada maksimaalselt 400 g süsivesikuid. Sellest 2/3 on lihastes, ülejäänud maksas. Tugeva koormuse ajal kulutab triatleet tunnis umbes 175-250 g/h. Triatleedi toitumine nõuab seda, et alati peab kaasas olema toitu. Sporditoidust sobivad spordijook, energiageelid. Ei tohi unustada taastumist. Enne pikka pingutust tuleks suurendada süsivesikute osakaalu menüüs. Pikema treeningu ajal võiks manustada isotoonilisi...
27. juuli 2018
Poksija toitumine on sarnane aladega, kus tuleb kaalu jälgida. Poksija peamine energiaallikas on süsivesikud. Tuleb palju juua, süüa õigetes kogustes, perioodiseerida toitumist lähtudes võistluseesmärkidest. Raskel treeninguperioodil tuleb palju joosta, olla jõusaalis, teha ringis sparringut. Võistlusvormi saamiseks tuleb kogust vähendada poole võrra. Enamus poksijaid söövad teiperi perioodil vaid 2g süsivesikuid kehakaalu kg kohta ööpäevas. Selleks, et poksija oleks kiire ja plastiline peab...
25. juuli 2018
Käsipall on kiireim sportmäng jäähoki järel. Hea tulemus sõltub eelkõige baasvõimetest, millest olulisemad on jõud, võimsus, kiirus ja vastupidavus. Käsipallurid peavad sooritama hüppeid, jooksma, viskama/söötma palli tihti suurtel kiirustel. See eeldab kõrge meisterlikkusega mängijatelt kõrget aeroobset võimekust ja suutlikust seda säilitada kogu mängu jooksul. Kiire taastumine on käsipallis oluline, sest mängu olukordade intensiivsus võib ootamatult muutuda. Uuringud on näidanud, et käsipalluritel on...
25. juuli 2018
Jäähoki nõuab suurepäraseid kiiruslikke võimeid, söödutäpsust ning tasakaalu ja koordinatsiooni. Jääl oldud 1 minuti jooksul kulutab hokimängija keskmiselt 100 kilokalorit (kcal). Tipphokimängijate energiakulu võib olla isegi 1800 kuni 2500 kcal ühe mängu jooksul. Hokimängu ajal on pulss koguni 90% niiöelda “punases”. See seab kõrgendatud nõudmised toitumisele ning optimaalsele vedeliku tarbimisele. Süsivesikute ja valkude vahekord võiks olla hokimängija toidulaual umbes 4:1. Põhiraskust...
25. juuli 2018
Jalgpalluri toitumine on paras väljakutse. Suuremat koormust saavad mängijad võivad joosta 90 minutiga keskmiselt 10 kilomeetrit. Mängu jooksul tuleb kiirendada 40-60 korda. Spurditud maa kogupikkus võib olla 800-1200 meetrit. Kõrge kiiruse hoidmiseks on vaja energiat. Jalgpalluri jaoks on kõige olulisem süsivesikute ja vedeliku tarbimine. Mängupäeval peaks rasvade ja valkude tarbimine olema minimaalne. Enne platsile minekut võib võtta energiageeli. Geel annab...
24. juuli 2018
Eesti Ujumisliidu palvel vastasime küsimustele, kuidas peaks sööma ja jooma ujuja. Vastuste koostamisel olid abiks Ben Samuels (SiS UK sports nutritionist) ning Tokyo 2020 OM lootus Kregor Zirk. Ujuja teeb hommikul esimese treeningu väga vara ja hommikusööki ei jõua organism tihti treeningu ajaks veel töödelda. Kas SiS pakub hommikusöögile alternatiivi? Kui ujuja teeb varahommikuse treeningu, siis on 2 varianti sõltuvalt planeeritavast treeningust:...