Archives

Miks kreatiin? Kreatiin on endiselt üks populaarsemaid taastumisvahendeid. Kreatiini esineb meie maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest glütsiin, metioniin ja arginiin. Kreatiini koguhulk organismis on ligikaudu 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes. Päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiini vajadus suurem, umbes 3-6g. Toidu kaudu saab seda peamiselt punasest lihast ning kalast. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. Seetõttu on kreatiini manustamine veganite jaoks äärmiselt oluline (2). Kreatiin on kasutusel peamiselt sprindi, jõu ja kiirusaladel. Kasutatakse ka ujumise sprindidistantsidel, pallimängudes jm. Tõuseb intervalltreeningu tulemuslikkus, paraneb töövõime (1). Kreatiini toimel on täheldatud ka anaeroobse läve tõusu. Kreatiin suurendab maksimaaljõudu, kiirusjõudu ja jõuvastupidavust. Kuidas kreatiin toimib? Kreatiin on energiarikka ühendi kreatiinfosfaadi koostisosa. Kreatiin muudetakse ensüüm kreatiinkinaasi abil kreatiinfosfaadiks. Lühiaegsetel pingutustel on kreatiinfosfaat peamine limiteeriv energiatootmise faktor. Peale ATP varu kasutamist 1-2sek jooksul sünteesitaksse ATP kreatiinfosfaadist, mille varudest jätkub 30-45 sek. Kreatiin tõstab toidulisandina kreatiinisisaldust lihastes 20-30% ja kreatiinfosfaadi sisaldust ligi 10%. Kuna ATP varud lihastes on väikesed, siis tuleb teda kehalise töö ajal pidevalt resünteesida. Kreatiinfosfaadi resüntees treeningu ajal on väga tähtis korvpallis, jalgpallis, võrkpallis, jäähokis, ning samuti jõutreeningu korral....