Archives

27. juuli 2018

Triatleedi toitumine

Triatleedi toitumine on suur väljakutse. Triatleedi keha suudab salvestada maksimaalselt 400 g süsivesikuid. Sellest 2/3 on lihastes, ülejäänud maksas. Tugeva koormuse ajal kulutab triatleet tunnis umbes 175-250 g/h. Triatleedi toitumine nõuab seda, et alati peab kaasas olema toitu. Sporditoidust sobivad spordijook, energiageelid. Ei tohi unustada taastumist. Enne pikka pingutust tuleks suurendada süsivesikute osakaalu menüüs. Pikema treeningu ajal võiks manustada isotoonilisi energiageele. Raskemas trennis peletab väsimust kofeiiniga geel. LAE ALLA SPORDITOIT TRIATLEEDILE
27. juuli 2018

Poksija toitumine

Poksija toitumine on sarnane aladega, kus tuleb kaalu jälgida. Poksija peamine energiaallikas on süsivesikud. Tuleb palju juua, süüa õigetes kogustes, perioodiseerida toitumist lähtudes võistluseesmärkidest. Raskel treeninguperioodil tuleb palju joosta, olla jõusaalis, teha ringis sparringut. Võistlusvormi saamiseks tuleb kogust vähendada poole võrra. Enamus poksijaid söövad teiperi perioodil vaid 2g süsivesikuid kehakaalu kg kohta ööpäevas. Selleks, et poksija oleks kiire ja plastiline peab...
25. juuli 2018

Mida peab harrastussportlane jälgima spordijookide ja energiageelide koostises?

Harrastussportlane on tihti palju suurem sportlane, kui see, kelle jaoks sport on elukutse. Seetõttu on küsimused läinud aina spetsiifilisemaks. Mida peab harrastussportlane jälgima? Fruktoos – kas sobib energiaallikana kasutamiseks? Valk – kas liiga palju head asja korraga? Kofeiin – kas ja millal annab efekti? Vesi või spordijook? Harrastussportlane tarbib täna trennis valdavalt vett. Kui juua ainult ja suurtes kogustes puhast...
25. juuli 2018

Käsipalluri toitumine

Käsipall on kiireim sportmäng jäähoki järel. Hea tulemus sõltub eelkõige baasvõimetest, millest olulisemad on jõud, võimsus, kiirus ja vastupidavus. Käsipallurid peavad sooritama hüppeid, jooksma, viskama/söötma palli tihti suurtel kiirustel. See eeldab kõrge meisterlikkusega mängijatelt kõrget aeroobset võimekust ja suutlikust seda säilitada kogu mängu jooksul. Kiire taastumine on käsipallis oluline, sest mängu olukordade intensiivsus võib ootamatult muutuda. Uuringud on näidanud, et käsipalluritel on...
25. juuli 2018

Jäähokimängija toitumine

Jäähoki nõuab suurepäraseid kiiruslikke võimeid, söödutäpsust ning tasakaalu ja koordinatsiooni. Jääl oldud 1 minuti jooksul kulutab hokimängija keskmiselt 100 kilokalorit (kcal). Tipphokimängijate energiakulu võib olla isegi 1800 kuni 2500 kcal ühe mängu jooksul. Hokimängu ajal on pulss koguni 90% niiöelda “punases”. See seab kõrgendatud nõudmised toitumisele ning optimaalsele vedeliku tarbimisele. Süsivesikute ja valkude vahekord võiks olla hokimängija toidulaual umbes 4:1. Põhiraskust...
25. juuli 2018

Jalgpalluri toitumine

Jalgpalluri toitumine on paras väljakutse. Suuremat koormust saavad mängijad võivad joosta 90 minutiga keskmiselt 10 kilomeetrit. Mängu jooksul tuleb kiirendada 40-60 korda. Spurditud maa kogupikkus võib olla 800-1200 meetrit. Kõrge kiiruse hoidmiseks on vaja energiat. Jalgpalluri jaoks on kõige olulisem süsivesikute ja vedeliku tarbimine. Mängupäeval peaks rasvade ja valkude tarbimine olema minimaalne. Enne platsile minekut võib võtta energiageeli. Geel annab...
24. juuli 2018

Ujuja toitumine

Eesti Ujumisliidu palvel vastasime küsimustele, kuidas peaks sööma ja jooma ujuja. Vastuste koostamisel olid abiks Ben Samuels (SiS UK sports nutritionist) ning Tokyo 2020 OM lootus Kregor Zirk. Ujuja teeb hommikul esimese treeningu väga vara ja hommikusööki ei jõua organism tihti treeningu ajaks veel töödelda. Kas SiS pakub hommikusöögile alternatiivi? Kui ujuja teeb varahommikuse treeningu, siis on 2 varianti sõltuvalt planeeritavast treeningust:...
22. juuli 2018

Tennisisti toitumine

Tennisisti toitumine sarnaneb kestvusala harrastaja omale. Tennisistid kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Seetõttu vajab keha rohkem toitaineid nii ehitusmaterjali kui kütusena. Vitamiinid ja mineraalained aitavad omakorda tagada organismi normaalse talitluse, mis justkui kogu seda masinavärki õlitavad. Üks võistlusmäng võib kesta isegi kuni 6 tundi (nagu on olnud nt Wimbledonis). Pikka aega jõid tennisistid mängu ajal...